Kuidas tekib kolmefaasilise asünkroonmootori aksiaaljõud? Kas see on akõrge või madalpinge elektrimootor, teatatakse aeg-ajalt võlli nihkeprobleemidest või aksiaaljõust, mis põhjustab laagri temperatuuri tõusu. Mootori parim töötingimus on see, et aksiaalsuunas pole jõudu ning on tagatud ideaalne ühendus mootori ja koormuse vahel; tegelikult on erinevatel kolmefaasilistel asünkroonmootoritel suurem või vähem aksiaaljõud.
Aastal a kolmefaasiline asünkroonmootor, kui staatori mähis on ühendatud toiteallikaga, tekib pöörlev magnetväli, nii et elektromagnetilise induktsiooni tõttu tekib rootoris indutseeritud vool ning rootor magnetiseerub ja tekitab pöörleva elektromagnetilise külgetõmbe.
Pärast erutust, sünkroonne induktsioonmootor pöörleb sünkroonse kiirusega ja kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemine tekitab libisemise. Mootori pöörleva magnetvälja raskusjõud genereeritakse magnetiliste jõujoonte lühimate karakteristikute põhjal. Elektromagnetiline jõud paneb mootori töötama elektromagnetilisel keskjoonel, st mootori staatori ja rootori elektromagnetilised jõud on radiaalsuunas üksteisega tasakaalustatud ning aksiaalset magnetjõudu ei teki. Tegelikus töös tekib aga telgjõud järgmiste tegurite tõttu.
Mis on Sima mootori aksiaaljõu põhjused?
-Aksiaaljõud, mis tekib jahutusõhuvoolust, kui mootori rootori ventilaator töötab ilma koormuseta.
- Selliste tegurite tõttu nagu tootmisprotsess ja kolmefaasilise asünkroonmootori montaaživiga on mootori mehaaniline keskjoon ja elektromagnetiline keskjoon kõrvalekalded ning staator ja rootor tekitavad aksiaaljõudu.
-Hamba harmooniliste mõju vähendamiseks kasutab staator või rootor viltu pilustruktuuri. Kui koormus töötab, sunnib elektromagnetiline jõud rootori ühte otsa painduma, et tekitada telgjõud.
-Kolmefaasilise asünkroonmootori elektromagnetiline keskjoon on mootori võlli ja käitatava mehaanilise varustuse vahelise ühenduse võrdlusjoon. Kuna aga mootori projekteerimisel ja valmistamisel puudub elektromagnetilise keskjoone tähis, põhinevad kaasasolevates dokumentides toodud paigaldusjooniste kalibreerimismõõtmed mootori ja siduri paigaldamisel mehaanilisel keskjoonel.
Sel moel tekivad mootori tegelikul töötamisel mehaanilise keskjoone ja elektromagnetilise keskjoone ebaühtluse tõttu paratamatult järgmised olukorrad: H Mootori ja siduri paigaldusvea ning tekkiva aksiaaljõu tõttu. Telgjõu suund on käitatavale mehaanilisele seadmele mõjuv tõuke- või tõmbejõud, mille tulemuseks on käitatava mehaanilise seadme mootori ja laagrite või kogu masina kahjustus. Suurema ohutusega harjadeta ergastusega sünkroonmootorite puhul on tegurid suuremad, nii et protsessi valmistamise ja töötlemise seisukohast paraneb stantsimiskvaliteet ja vähenevad stantsimisjäägid; distsipliin, staatori ja rootori südamiku pikkuse tagamine, inimestepoolsete paigaldus- ja montaaživigade vältimine, ettevõtte tehnilise personali kõrge tehnilise kvaliteedi ja heade montaažioskuste nõudmine on protsessi tagatis aksiaaljõu vähendamisel.
Lisaks peab projekteerija olema kursis tootmisprotsessi ja toote kokkupanemise protsessiga ning konstruktsiooni kavandamisel tuleb arvesse võtta sellistest teguritest nagu konstruktsiooni ülesehitus, mootori pöörlemine, ventilaatori asend ja renni suund põhjustatud aksiaaljõu suurust ja suunda, et need saaksid üksteist nihutada või minimeerida. Samal ajal peavad toote kokkupanemise tehnikud osalema esmasel käivitamiskatsel pärast toote kokkupanekut. Proovisõidu ajal, mis veelgi olulisem, peavad katsetehnikud nõudma tehnilistes dokumentides täpselt kokkupanemist, mis põhinevad kolmefaasilise asünkroonmootori keskjoone tegelikel nihkeandmetel ja tegelikul elektromagnetilisel tsentril, mida testiti tühi- ja koormuskatsetel prototüübi katsekomplekti katse ajal. Seejärel reguleerib mootor nihke väärtust ja nihutab protsessi ajal nihkesuuna rootori asendisse.